teisipäev, 20. märts 2018

Vaba päev

Eile õhtul pidasin siin plaani, et tänase päeva võiks sisukalt veeta. Vaatasin kaardilt ümberkaudseid asulaid ja otsustasin, et hommik on õhtust targem.

Kella üheksast sain siis silmad lõpuks lahti ja voodisti välja. Tassike kohvi, kerge hommikusöök ning minu väljavalituks jäi ikkagi Saint-Gilles-Croix-de-Vie. Kaardi järgi umbes 12 kilomeetrit ning ookeani nägemise taha saab linnukese ära panna.

Sinna sõit oli täitsa enam vähem. Uurisin ümbrust, üritasin olla igati viks ning viisakas jalgrattur.

Muide... Üks tähelepanek ka. Nimelt on siinkandis väga populaarsed ringteed peale- ja mahasõitudeks. Ehk siis minul oli neid ühe otsa peale vähemalt 5 ning lisaks mõned veel linnas.

Sattusin ka ühe veinikeldri vaateakna juurde ja sattusin hämmingusse. Vein on vaat' et odavam, kui pudel vett. Korra käis ka peast läbi mõte, et peaks mingi soodsa veini koju viima ning proovima, kas kõlbab juua ka. Aga selle triki jaoks on mul asjalikke inimesi vaja, sest minu teadmised on väga algstaadiumis.

Atlandi ookeani nägin ka ära. Hetkel oli mõõn ja seda oli juba veidi varem, ühte silda ületades, näha. Võtsin rannas aja maha, jalutasin liival ja lihtsalt nautisin seda. Seda, kui võimas võib loodus olla.

Väikses restoranis Le Grand Bleu sai kerge lõunasöök tehtud. Võtsin päeva(nädala)pakkumise pearoa ja desserdi. Pearoast sain esialgu aru, et valikus sealiha või kala. Valik langes esimesele. Lauda toodi sea sisefilee punase veini kastmega ning kartulipüree ja lisandiga. Ma ei ole väga neid veinikastmeid teinud ja maitsenud, kuid mõned korrad oleme kooli õppeköögis ikka veini kasutanud ning siis on maitsed mulle vastuvõetavad olnud. See kaste oli minu jaoks liiga võõras. Võibolla oli vähe redutseeritud või valikuks oli liiga vänge maitsega vein... Seda ma ei oska öelda. Aga iga suutäiega tundsin, et ma hakkan vist vindiseks muutuma. Lisandit oleks võinud olla ühe püree koguse arvelt rohkem.
Aga magustoit... Mmmmm... Tänan õnne, et olin rattaga. Magustoiduks oli mingi suflee moodi tükike magusas karamellises kastmes. See oli nii magus, veidike vahukommi moodi nätske ja samas vedela kastmega... See oli tõesti korralik eine lõpetamine.

Tagasi tulles lippasin korra ka suuremast ostukeskusest läbi. Keskuse ees toimus värskete mereandide müük. Mul oli nii kahju, et mul pikk sõit ees ja kotis pole  ka eriti ruumi.
Ja koju sõitmine oli tunduvalt vaevalisem, kui hommikul linna tulek. Tuul oli vastu, ilm oli jahe, mäest üles tõusud vaevalised... Päris mitu korda oli plaan hakata taksot kutsuma. Aga teades, et see eeldaks enda väljendamist prantsuse keeles, siis surusin hambad risti ja läksin võiduka lõpuni.

1 kommentaar:

  1. Me peame vist siis ükskord sinu juures mereande tegema. Et ostame suurema hulga ja sööme isu täis. Kammkarpe ja merikuradit ja langustiine.

    VastaKustuta