The second sunday in France

Ja ongi märkamatult kaks nädalat siin Prantsusmaal täis saanud. Mina naudin jätkuvalt siinset tärkavat kevadet, vahelduvat päikesepaistet ning panen kõrva taha iga väärt nipi ja nõuande.

Köögis oli täna suhteliselt rahulik. Hommikul sain ülesandeks mingit sorti kala aurutada ning hiljem tükeldada "pelmeeni" täidiseks. Veel sai sinna sisse hakitud mõni šalottsibul, natuke riivitud ingverit ning sidrunikoort ja -mahla, näpuotsatäis soola-pipart ja ürte ning oliiviõli. Segades juurde lausutud head soovid ning valmis see oligi. Peale seda enam asi nii roosiline ei olnud. Kui Katrin siin kirjutas, et tegi ükspäev homaariravioole, siis mina tegin fish dumpling'eid. Piltidelt tundub sama "tainas" olevat, mida minagi täna kasutama pidin. Laod aga täidisekuhjakese keskele ning voldid ilusa püramiidi, milles ei tohi väga palja õhku olla ja mille servad peavad korrektselt kinni olema, et vältida keemise ajal lahti tulemist. Esimesed kümme olid keerulised ja mingi hetk ma isegi tundsin, et millega ma selle ära teeninud olen. Õnneks sai vahepeal korralik lõunapaus peetud ning peale seda läks asi nii nobedalt nagu oleks seda varemgi teinud.

Peale seda aitasin serveeringutel ja siis tuli juba köögi koristus peale. Vot selles olen ma juba kõva käsi. Kui kutseeksami üks osa oleks nõudepesu või köögi koristus, siis see osa oleks "lõdva randmega" sooritatud.

Pealelõunane aeg kulus rõdul päikesepaiste ja kevade nautimiseks ning veidi sai ka elamist kraamitud. Lisaks otsisin kaardi pealt järgmisi avastuskohti ning mõõtsin vahemaid. Paar mõtet on, aga eks hommikul otsustan, kuhu suunda lenksu pööran.