neljapäev, 22. märts 2018

La Poste ...

Hommikul ehmatasin veidi enne üheksat üles. Olin küll kaheksast äratust kuulnud, kuid millegi pärast ei suutnud ma silmi avada, veel vähem teki alt välja pugeda. Kiire hommikune kohv, croissant ja pirn, piparmündine hammastepesu ning kööki sobilike riiete selga panek... Olin valmis alla minema ja uusi oskusi õppima.

Eilne "uus nägu" oli tänagi kohal. Nimi ei jäänud meelde, aga nii palju sain teada, et 19.aastane praktikant. Nädal koolis ning siis kolm nädalat praktikal. Sellise arvestuse järgi peaks ta köögis figureerima peaaegu sama kaua kui mina. Eks näeme.

Esimese asjana andis Danii mulle paberi, kus oli ulmekogused ja prantsuskeelsed nimetused. Kuna tegu on igapäevaste asjadega, siis sain aru küll mis on beurre, fromage, farine... Vaja oli teha juustupulki, millest hiljem lõigatakse apperative jaoks kettaid. Kogust võis olla kuskil 10 kilo äkki. Teine praktikant saadeti ka vahepeal rullima. Ma siis silmanurgast ikka veidi jälgisin Teda ning pidin tõdema fakti, et taigna käsitlemisel olen mina asjalikum ning minu töö efektiivsus oli Temast 2,5 korda kiirem.
Lisaks sai ananassi kooritud, viilutatud ning siirupiga vaakumisse pandud. Hiljem sai neid ahjus küpsetatud.
Lihtsamad ettevalmistustööd ning hiljem köögi koristus. Aeg lendab viimastel päevadel palju kiiremini köögis. Kogu aeg toimetad ja liigud ringi. Sellist niisama passimist ja ootamist on võrreldes eelmise nädalaga ikka kõvasti vähemaks jäänud.

Peale tööpäeva hüppasin ratta selga ning kihutasin Coëxi. Tahtsin postkontorisse minna, et lastele väike pakk saata. Minu õnnetuseks ei osanud sealne postitöötaja sõnakestki inglise keelt. Tänu vestmikele ja kehakeelele suutsin ma selgeks teha, et soovin saata pakki Eestisse ning paki sisu jaoks on vaja veel ka ühte kasti. Mõned paberimäärimised ja allkirjad ning peaaegu kolme kilone pakk peaks 5 päeva või tööpäeva (sellest ma täpselt aru ei saanud) pärast kodustele jõudma.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar