Laupäev, 7. aprill 2018

Minu uus koht... Restoran Le Petit Saint Thomas

Eile oli siis lõpuks see päev, kus Vanille ja Rachel mu siia La Garnache linnakesse Le Petit Saint Thomase restorani tõid. Vaatamata igasugustele möödarääkimistele ja takistustele jõudsin ma oma kahe kohvriga siia. Veidike ootamist ning kursusekaaslane Maarja juhatas mind oma tuppa. Siin ei ole küll selliseid mugavusi nagu oli mu eelmises kohas, kuid siin on MAARJA. Peale kolme nädalat prantsuse ja inglise keele kuulamist ja rääkimist, on vahelduseks täitsa meeldiv oma emakeeles suhelda. Esimesed kaks päeva on niimoodi lausa linnulennul läinud.

Eile jälgisin eemalt veidi köögis toimuvat ning võtsin asja rahulikult. Tegin niinimetatud vaatlustööd: kes mida teeb, kuhu mingi asi käib, kes serveerib, kes väljastab ja kõiki ülejäänud köögile iseloomulikke tegevusi. Õhtupoolik anti meile mõlemale vabaks ja chef palus hommikul kell kaheksa valmis olla, et meid linna turule kaasa võtta. Ega me ei lasknud seda endale mitu korda öelda ja läksimegi siinset linnakest tutvustama ja avastama. Õhtul istusime veel pikalt üleval ja rääkisime lihtsalt maast ja ilmast.

Hommikul olime kenasti kell kaheksa valmis ja mõne aja pärast korjaski meid David peale. Prantslasele iseloomulikult vilistas ta rõõmsalt lauluviisikest ja autosõit Challansisse oli nagu sõit ameerika mägedel. Meile anti kolmveerand tunnikest vaba aega, et hommikuse linnaga tutvuda ning chef ise läks asju ajama. Väike must kohv tassiga sõrmede vahele ja nautisimegi varajast linnasuminat. Käisime ka kohalikul turul, mis siin on avatud teisipäeviti ja reedeti ning imetlesime siinse tooraine valiku rikkust, värskust ja mitmekesisust. Ideed hakkasid peas keerlema ning nii mõnigi mõte sai paberile kirja pandud, et tulevikus proovida ja katsetada. Täna jätsime ekstravagantsed ostud siiski tegemata ja leppisime lihtsamalt. Üsna pea korjas ka chef meid peale ja viis meid hommikusöögile oma lemmik pagariärisse. Järgnevalt võtsime suuna restorani tagasi ja peale riiete vahetust ootas meid juba köök.

Lihtsad toimetused nagu porgandikuubikute lõikumine, shitake seente viilutamine, küpsetatud kala ja küüliku luudelt liha eemaldamine. Sinna vahepeale üks ühine lõunasöök ja köögi koristus ning hommikune vahetus oligi märkamatult otsa saanud.
Kuna ilm oli täna siis lausa suurepärane, siis patt oleks olnud tuppa konutama jääda ning vedasime oma kondid ikka välja. Kakskümmendkuus kraadi sooja, päikesepaiste, linnulaul ja kevadiselt värske õhk - no mida hing veel ihkaks. See oli nii nauditav ja meeldiv, et sõnadesse on seda raske panna.

Õhtusöök söödud ja valmistusime juba riideid vahetama minema, et tööpostile asuda, kui Maarja tuli teatega - "Restoran on täna õhtul kinni, saate vaba õhtu. Näeme homme hommikul.". Selline teade tegi niigi ilusa päeva veel kaunimaks ning võtsime päevast viimast - panime tossud jalga ning läksime järgmisele ringkäigule.

1 kommentaar:

  1. Ma võin uhkusega öelda, et kogu selle austritega leti sisu suutsin ära proovida.

    VastaKustuta