Veganlus

Ma olen terve oma teadliku elu söönud põhimõtteliselt kõike. Võibolla mõni üksik asi on, mis ei maitse/ei meeldi või olen saanud kehvasti (kui mitte s***sti) valmistatud rooga. Kuid ma olen alati üritanud toitu proovida või oma maitsemeeli harjutada.

Sel aastal osalen ühes tervislikus ettevõtmises, kus iga nädal on erinev challange ning see tuleb siis täita. Sellel nädalal oli kriteeriumiteks:
- 3 x 45 minutit aktiivset liigutamist (jooks, kepikõnd, rattaga sõitmine jms)
- teha iga päev planku ning igal järgneval päeval teha seda 5 sekundit kauem
- teha üks päev nädalas vegantoiduga.

Vot selle viimasega tuli pisar silma. Kommentaariumis lõõbiti küll, et friikartulid ketšupiga ja kartulikrõpsud lähevad ka sinna alla. Vennanaine, kes samuti sellest aktsioonist osa võtab, lubas päev otsa porgandit närida :)

Veidi googeldamist ja nii kurb see elu ka enam ei tundunud. Lihtsaid ja "söömiskõlbulikke" retsepte leidus päris mitmeid. Ning ka töö juures on tihti neid päevi, kus eriti söömiseks aega ei leidu ja päevas tulebki üks korralik hilisõhtune söömaaeg.

Minu valikuks osutus http://www.taimetoit.ee/2017/02/lihtne-ja-maitsev-nuudliroog.html?m=1 . Mina omalt poolt lisasin ka purgi kikerherneid ja lõpptulemus oli täitsa söödav. Kuna "midagi" jäi ikka puudu ning toitu sai ikka korralik pannitäis tehtud, siis homme lisan veidi kanafileed juurde :)

P.S. Poest asju kokku korjates avastasin Selverist Delimano wokpanni, mille 20 raha eest kassas endale lunastasin. Ja see pann on VINGE!

Detsembrikuu tegemistest

Kiired ajad on hetkel seljatatud ja mõtlesin, et nüüd on tagumine aeg sellest pisike kokkuvõte teha.

Koolinädalaid sattus jõulukuusse täpselt kaks ning õnneks või õnnetuseks olid need seekord järjestikku. Kiire pühadesagina tõttu sain osaleda kahjuks küll teooria päevadel, aga ka neis oli küllaga uut, huvitavat, lõbusat ja ilusat.
13.detsembril alustasime õpetaja Aili käe all prantsuse keele kursusega. Olgu etteruttavalt juba öeldud, et mul on keelte koha pealt kõva pea. Aga see selleks. Tund oli huvitav, kaasates veidi Prantsusmaa ajalugu ning algteadmisi hääldusest. Siinkohal panen käe südamele ja tunnistan ausalt, et ma ei suuda kuidagi neid ninahäälduseid välja võluda. Aga eks ma pean YouTube'st erinevaid tunde kuulama - äkki jääb nii külge. Lootus sureb ju viimasena :) Õnneks saame seda kursust enne lendu veel mõned korrad ehk siis kokku 6 korda 3 akadeemilist tundi.

Samuti käis meil sel päeval Heli tunnis ja valgustas meid eelseisva praktika osas. Saadetakse meid siis La Roche sur Yon’i, mis asub Atlandi ookeani ääres. *mmmmmmm.......ookean*
Kuna oleme täiskasvanud inimesed, siis saatjat meile kaasa ei anta ning siit peaksime siis kolmekesi lennukile minema. Mina, vana paanitseja ja argpüks, mainisin kohe Katrinile, et poen tema kaitsva tiiva alla :) Lisaks sai allkirjastatud eelleping, mis tähendab seda et taganemiseks enam eriti võimalust ei ole. Mitte, et see mind kurvaks või õnnetuks teeb, aga paanikahetkel oleks ju nii hea, kui sul on taganemisplaan. Aga ka mina pean ükskord suureks saama ja oma kartustega ja hirmudega silmitsi seisma. Kaua ma ikka oma mugavustsoonis mõnulen.

To do ja Done list on aasta lõpu seisuga veel täiesti tegemata, kuid eile enne magama minekut suutsin mõned asjad välja genereerida. Sellest tuleb eraldi postitus.